Elsa lugu

Elsa oli 3 aastane, kui liitusime „Ujume koos“ ujumiskooliga. Meie sõbrad kutsusid meid trenni kaasa, kuid me olime väga skeptilised. Elsa väga kartis, kui vesi läks näo või pea peale ja sellepärast polnud ma kunagi isegi mõelnud, et võiksime ujumistrennis käia. Beebina käisime aasta ujumas, kuid ta oli väga endast väljas iga kord, kui sukelduma pidime ja seetõttu jätsime selle pooleli. Minu arusaam suuremate laste ujumistrennidest oli selline, et treener kõnnib edasi – tagasi ja karjub alatasa midagi ja on kuri. Mingit mängulisust ma ei olnud laste ujumistrennides kohanud, kui ujulas käisin ja mõnda trenni juhtusin nägema. Pärast esimest tundi oli selge, et Elsa küll kardab vett, kuid treenerid olid väga toredad ja arvestasid igati Elsa hirmuga. Keegi ei sundinud teda tegema midagi, mida ta ei soovinud. Tunnid oli nii vahvad ja mängulised. No kes oleks arvanud kunagi, et laps kannab ujumistrennis päkapikumütsi, sest on jõuluaeg või, et lapsed kaasatakse ujumisohutuse tundidesse ja nad ujuvad päriselt riietega. Või et ujumistrennis on võimalik ka legodega mängida. Või saab ujuda päris merineitsisabaga kostüümis. Ja kõik see mängulisus ei olnud vaid mäng vaid iga liigutuse taha on peidetud mingi uue oskuse õppimine. Pärast 2 aastat veega kohanejate trennis käimist hakkas Elsa julgema ka nägu ja pead vette panema ja lõpuks ka sukelduma. Nii palju oli treeneritel kannatust ja head tahet, et see ära oodata. Peale seda oli areng väga kiire ja ta tõsteti poole aasta pealt edasijõudnute gruppi. Tänaseks on Elsa käinud juba 5 aastat trennis ja vahepeal on ta õed ka nii suureks saanud, et on ühinenud temaga sellel vahval teekonnal. Nende areng on olnud kiirem sest nad ei kartnud vett. Elsa ujub nüüdseks paremini, kui meie abikaasaga ja õpetab meile kuidas krooli õieti ujuma peaks. Koolil on palju traditsioone, mis lisavad ka väärtust – nt iga õppeaasta lõpus saadakse kokku ja laps saab diplomi ja märgi, mis kirjeldab tema hetke ujumistaset või tähistatakse ühiselt sõbrapäeva. Suviti on ka põnevad ujumislaagrid, mis oli Elsa jaoks suve lahedamaid hetki. Olen väga tänulik kogu „Ujume koos“ meeskonnale ja Elsa on peale trenne alati siiralt rõõmus. Minul on alati põnev kuulata, mida nad trennis tegid, sest treenerite loovusel pole piire. Lihtsalt väga vinge!!!